On aasta 1971 ja ma elan Iraanis Isfahanis, kuulsal Siiditeel Pekingist Konstantinoopolisse jäävas muinasjutulises keskpunktis. See oli aeg – hašiši kaubandus, oopium, Gurdjieff, salapolitsei ja vastukultuur, mis otsis tähendust.

Traditsioonilise Kanada talupoisina, kes oli kasvanud üles roomakatoliiklikus vaimus, suunas psühhedeelne kosmoserännak mind joogalikule vaimsuse käsitlusele. Ma ei tahtnud preestreid ja armulauda, ega ka informeerimata psühhedeelikumide tsirkuseplatsi. India poolsaar ning India ja Himaalaja legendaarne ajalugu olid täiesti vastupandamatud. Tahtsin näha Jumalat silmast silma.

0 kommentaari